Ergonoomika

Juba möödunud sajandi algul märkis Frank Lloyd Wright, et köök on perenaise töökoda, mille tööpiirkond peab olema korraldatud ergonoomiliselt, st inimkeha proportsioone ja mõõtmeid arvestades.

Köögiplaneeringute osas on olemas teatud põhivariandid. Kõigis neist on olemas liinid, mis ühendavad kolme tegevuskeskust – külmkappi, kraanikaussi ja pliiti – ning moodustavad nn töökolmnurga. Õigesti koostatud töökolmnurgas on vahemaad selle tippude vahel viidud miinimumini, mis võimaldab perenaisel kiiresti pääseda kõigisse vajalikesse piirkondadesse. Planeeringut, mis raskendab liikumist kolmnurga sees, soovitavad asjatundjad vältida.

Kraanikauss on põhiline tegevuskeskus, mille juures veedetakse 40–46% köögis viibitud ajast. Ideaalvariandis peaks see paiknema töökolmnurga keskel, 1200–1800 mm kaugusel pliidist ja 1200–2100 mm kaugusel külmkapist

Köögipliit paigutatakse söögilauale võimalikult lähedale. Ent ei tohi unustada, et just siin juhtub kõige sagedamini kõikvõimalikke traumasid. Pliit peab paiknema selliselt, et seda ei oleks võimalik köögis liikudes juhuslikult riivata.

Külmkapid ja sügavkülmikud tuleks paigutada köögi nurkadesse, et tööpindu mitte tükeldada. Seejuures tuleb meeles pidada, et avatud külmkapiuks ei tohi vaba pinda blokeerida.
Saksamaal viidi möödunud sajandi kahekümnendatel aastatel läbi omapärane uuring. Perenaisel paluti valmistada tavalise sisseseadega köögis teatud roogi. Samal ajal mõõdeti tema poolt läbitud tee pikkust ja kulutatud aega. Selle analüüsi tulemusena leiti köögimööbli elementide optimaalsed paigutusvariandid, mis võimaldavad valmistada toitu kõige lühema ajaga ja ilma pikki vahemaid läbimata. Kaasaegsete köökide ajaloo uurijad on hakatud nimetama seda uuringut niidiuuringuks, sest kontrollijad mõõtsid läbitud teekonda joonisele tõmmatud niitide abil. Niidiuuringu tulemusena määrati kindlaks kolm põhilist tegevuskeskust, kus toimusid ettevalmistustööd, söögivalmistamine ja nõudepesu. Nende elementide õige paigutamine on ergonoomilise lähenemise põhiülesandeks.

Hilisemate kontrolluuringute tulemused kinnitavad endisi järeldusi: läbimõeldud köögiplaneeringu tulemusena võib perenaine kokku hoida kuni 60% jalavaeva ja 27% aega. 80ndatel aastatel tegi tuntud saksa firma Bulthaup traditsioonilisse köögidisaini rea revolutsioonilisi muudatusi: tõstis tööpindade kõrgust, lühendas vahemaid erinevate tööpiirkondade vahel, eraldas erinevatele tööpiirkondadele köögi keskel eraldi kohad, juurutas nn „saarekese“ kontseptsiooni, st paigutas köögi keskele töötlemislaua tööpinna sees asuva pliidi ja kraanikausiga. Alates 80ndatest aastatest muutus köögi ergonoomilisus reegliks, ilma milleta tundus toiduvalmistamine ebamugav.

Üherealine köök
Sobib väiksesse ruumi.

Kaherealine köök
Võimaldab säilitada töökolmnurka läbikäidavas ruumi

 L-kujuline
Optimaalne variant ruudukujulisele köögile.

U-kujuline
Mööbel asub kolmes seinas.

Poolsaarekujuline
Kööki on võimalik elutoast poolsaare abil eraldada.

Saareke
Suurtes ruumides on otstarbekas paigutada ruumi keskele lisatöökoht.